Sunday, January 18, 2009

Vilja Kiisler: Raamatu devalveerimine

Vilja Kiisler kirjutab:

"Ajal, mil uudisveerge täidavad raha väärtuse kahanemise uudised, toimub tasapisi ja peaaegu märkamatult üks teine meie mentaalsust ehk olemuslikumaltki kujundav nähtus: raamatu devalveerumine. Raamat ei ole enam raamat."




"Väide, et iga inimene võib oma elust raamatu kirjutada, on nüüdseks realiseerunud. Raamatukaaned vääristavad meie ajal (halva) ajakirjandusega piirnevaid ja (liba)publitsistlikke väljaandeid, mälestusi ja elulooraamatuid, isegi blogid leiavad tee kaante vahele. "

Tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas kasutatakse iga võimalust, et ennast "kõrgemale upitada". Kehtib reegel "võidab see, kellel surres rohkem asju on". Teisisõnu, enda kõrgemale upitamine tähendab võimalikult suure varandusliku hüvehunniku, mille otsas elada, kokkukraapimist. Kuna kasutatakse iga ukse vahelt terendavat võimalust, ei pääse taolisest võidujooksust ka raamatute kirjutamine ja levitamine. Kultuursete ning harivate teoste arv on vähenemas lihtsat meelelahutust ning lõbu pakkuvate libatrükiste hulga suurenemise arvelt.



Viimaste valmisvorpimine on suhteliselt kiire protsess, sest teose harivustegur on teisejärguline. Kuna faktide õigsus ning sisu vaimne kõrgus ohverdatakse parema meelelahutuse tarvis, on neid ka lihtsam kirjutada ja publitseerida. Nagu eespool mainitud, ei pääse võimalikult suure varandusliku hüve muretsemisest ka võimalus raamatute pealt raha teenida. See tähendab, aina rohkem inimesi näeb teed rikkuseni kultuuriliselt madalaväärtuslike trükiste avaldamisest. Tagajärjeks on ilusate kaante, kuid praktiliselt sisulise väärtuseta raamatute ülekaal.



Samas, „süü“ ei lasku vaid ka kasu otsivate inimeste õlule. Toodet ei maksa müüa kui turul pole nõudmist selle järgi. Sünnib nõiaring, mille alguspunkti on võimatu leida: inimestel on lausa huvi madalakaliibriliste teoste järele ning meist natukene taiplikumad teavad seda ja kasutavad seda teadmist enda hüveks ära. Kõik on pealtnäha väga tore, nõudlus saab rahuldatud ning kasu teenitud. Samas, kas ühiskond tõesti võidab selle pealt?



Vastus sellele on kahjuks ei. Inimesed küll loevad raamatuid ja võib-olla rikastavad oma sõnavara, kuid hingelist suurust ja visiooni aitavad luua ainult kultuursed ning sisukad teosed.



LÕPETAMISEL



http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=20904736&l=fpOpinion

Tuesday, October 21, 2008

Jaan Ennulo: Igas halvas leidub head

Jaan Ennulo kirjutab artiklis "Igas halvas leidub head" majandusraskuste alla sattunutest, kelle materiaalsed kaotused ületavad talutavuse piiri ning pakub alternatiivseid lahendusi maisest elust lahkumisele.

Jaan Ennulo artikli teesid:

"Emotsionaalne isolatsioon, enesessetõmbumine ja oma muremõtetega üksiolemine on kõige halvem taktika."

Tema arvates tuleks raskustesse sattunud inimest tähele panna ning talle hoolitsust, usaldust ja sotsiaalset heakskiitu pakkuda. Kriitilistes olukordades on oma raskuste arutamine teistega tervendava mõjuga.


"Positiivsed emotsioonid kaitsevad meid negatiivsete emotsioonide ja viimaste võimalike tagajärgede eest."

Väärtustada tuleks head ja tunda rõõmu, sest neil kel varasemast elust positiivsemad emotsioonid on tõenäolisemalt piisavalt tugevad, et eluraskustega toime tulla.


"
Otsinguaktiivsus, energiline väljapääsu otsimine viib (sund)mõtted mujale ja on kriisist väljatuleku alus"


Masenduse või negatiivsete mõtete pealetungi korral tuleb olla aktiivne ning tegutseda. Enesessesüüvimisest pole kasu; tuleb olla oma mõtete peremees.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=20155440&l=fpOpinion